Zoom out

Ma olin väga õnnelik, kui nihverdasin kohustuslikust kirjandusest läbi ja sain lõpputunnistusele tubli kolme kätte. Mäletan, et lugesin heal juhul iga kolmanda raamatu läbi. Tegin tõsist taustauuringut selle kohta, mida tasus lugeda ja mida mitte. Samamoodi nagu polnud isa inimene, kelle nõuandeid esimese hooga kuulda tahtsin, ei viitsinud ma ka raamatuid lugeda. See võttis lihtsalt liiga palju aega. Vaatamata sellele võlus mind nii mõnigi autor. Näiteks Remarque'st kujunes juba siis mu üks lemmik kirjanikke, kes seda tänini on.

Kui täna küsiks keegi mu käest, et mis mind inspireerib, siis ma loeks päris pika nimekirja ette. See algaks muusika, raamatute, arhitektuuri, reisimise, looduse/mägede, hea lõunasöögiga koos sõpradega peale kirikut ja korraga ning läheks veel pikalt edasi. Vahel ma satun nii asjade keerisesse, et unustan ära kes ma olen ja kus ma olen. Ja siis kui ma mõnikord eelpool nimetatud asju teen, märkan ennast ja justkui silmad avanevad nägema mis parasjagu toimumas. Seejärel tuleb korrigeerida ja uusi sihte võtta.

Praegu loen ma ka ühte raamatut. Mitte, et mul nüüd rohkema ega oleks, aga ma lihtsalt tahan. See algab kui üks väga hea novell ja läheb edasi selliselt, et hakkab sind igalt poolt loksutama. Eile pidin bussis mitu korda sõites pilgu raamatust kaugele metsatukale tõstma, et pisaraid tagasi hoida. Ei tahaks ju, et neediga blondiinist vene tsikk, kes viimased 40 minutit on üritanud wifi connectionit paika saada, mu kõrval pisaraid mu põskedel märkaks. Eriti hinge lähevad need tegelased ja situatsioonid, millega ennast samastada saab. Mackile avati ka korraga silmad nägema, milline ta tegelikult on. Ta nägi oma elu ja kui võimas kohtumõistja ta on. Kohtumõistmine teiste tegude, motivatsiooni, nahavärvi, kehakeele ja kehalõhnade. Ajaloo ja suhete. Inimeste väärtuse üle. Mis siis, et seda teevad teised ka. Aga seda teen ka mina ja see pole õige! Ma tean, et ma olen kristlane ja Jumal on väga palju muutnud minus. Aga ikkagi vajavad veel asjad Tema kätte usaldamist ja parandamist.

Ma soovitan sul osta või laenutada William Paul Young'i raamat "The Shack" või "Hurtsik" - oleneb, mis keeles sa seda lugeda soovid. Mitte sellepärast, et seda on üle 10 miljoni eksemplari müüdud või et see New York Times'i bestseller on, vaid sellepärast, et see loksutab paika ja õpetab.